9 kõige sagedasemat viga, mida katuse vahetamisel vältida

Katuse vahetamine on tänaste materjalide ja töövahenditega jõukohane töö ka ilma eriväljaõppeta. Siiski on olulisi punkte, millele tasuks katuse vahetamisel tähelepanu pöörata. Sellest, milliseid vigu katuste renoveerimisel kõige enam on ette tulnud, räägib Eesti suurima kivikatuste müüja BMI Monieri juht Erkki Tepper.

Kõige klassikalisemad vead, mida katuse vahetamisel tehakse:

1) Ei mõelda läbi töö eesmärki. Enne katuse vahetamisega alustamist tasub läbi mõelda, mis on soovitud tulemus. Näiteks kas soovitakse, et pööning püsiks lihtsalt kuivana või tahetakse ka korralikult soojapidavat katust? Kummalgi juhul tuleb kasutada erinevaid lahendusi ja erinev on ka tööde maksumus. 

2) Katusel vahetatakse ära vaid kattematerjal (kivi, plekk, eterniit jne), aga mitte aluskatet. See ei anna sageli soovitud tulemust, kuna katusekomplekti kuuluvad lisaks kvaliteetne aluskate, erinevad tihendid katuseharjale ja räästale, katusematerjali kinnitusvahendid, vettpidavaid läbiviigud korstendele ja ventilatsioonile, nõuetele vastav turvavarustus (lumetõkked, käigusillad ja redelid jne). Kui vahetada välja vaid katusekattematerjal, võib niiskus kogunemine maja konstruktsioonidesse ja soojustusse jätkuda ning kahjustused ainult süvenevad. Samuti ei ravi pelgalt katusekatte vahetus terveks ehitusvigadega seotud muresid. Olgu tegemist siis korstna paiknemisega katuse neelus, vintskapi katuse liiga väikese kaldega, lekkivate vihmaveerennidega või lõikuvate katuseneeludega. Katuse vahetamine on piisavalt suur ettevõtmine, et teha selle raames ära kõik vajalikud tööd. 

3) Mõni materjal asendatakse odavamaga. Katus ehitatakse pikaks perioodiks, seega ei ole mõtet riskida odavate materjalide kasutamisega, et esialgne säästulahendus ei kujuneks aja jooksul kõige kallimaks. Loomulikult on mõistlik, kui majaomanik hoolikalt oma raha loeb, kuid kindlasti tuleks lisaks uurida materjalide omadusi ja kvaliteedi sõltuvust hinnast. Näiteks aluskatte puhul tuleks eelistada hingavat materjali, et ei tekiks niiskusprobleeme. Kuna see asendab tuuletõket, on lisaks olulised armeering, paanide omavaheline kokkuliimimine ja materjali suurem kaal, mis iseloomustab aluskatte tugevust ja vastupidavust.  Soovitatav on ka kasutada ühe tootja toodetud materjale, mitte kombineerida kokku erinevaid. Ainult nii saab olla kindel, et katuse erinevad osad sobivad omavahel kokku.  

4) Võrreldakse võrreldamatuid lahendusi. Näiteks õhuke plekk võib olla katusekividest odavam, kuid selle eluiga on kümneid kordi lühem kui kivikatusel. Samuti on erinevate tootjate katusetihendid erineva eluea ja garantiiajaga ning halvemal juhul võivad ebakvaliteetsed tooted hakata lihtsalt vett läbi laskma. Selliste apsakate vältimiseks paluge eelarve tööde ja materjalide kaupa lahti kirjutada ja küsige vajadusel lisaselgitusi. Samuti peaks pakkumine sisaldama tööde kestust ja kindlasti ka tekkiva ehitusprahi utiliseerimiskulu.

5) Ei arvestata materjalikaoga. Mida suuremad on kattematerjali tükid mõõtmetelt, seda suuremad on ka materjalikaod. Eriti rohkelt tuleb kadusid siis, kui hoonel on kaldharjad, vintskapid ja teised väljaehitatud osad. Suurte materjalitükkide puhul tuleb arvestada ka seda, et tormikahjustuste korral võib lennata minema suur osa katusest. 

6) Ei hinnata enne tööde algust konstruktsioonide olukorda. Katuse uuendamisel tuleks enne materjalivalikut kontrollida ka katusekonstruktsioonide seisukorda, avades vajadusel prooviks tüki katust näiteks korstna lähedalt või katuseneelust. Need on kõige tõenäolisemad lekkekohad, kus on seetõttu ka puidukahjustuste oht kõige suurem. Kui konstruktsioonid või soojustus vajavad uuendamist, siis tuleb see töö ette võtta sõltumata valitud materjalist. Seepärast ongi katuse renoveerimisel mõistlik paigutada vähemalt 15% eelarvest ettenägematute kulude reservfondi, sest sageli selgub lõplik tõde alles vana katuse eemaldamisel.

7) Ei arvestata sellega, et katusele peab pääsema ka pärast rekonstrueerimist. Enne ehitustööde algust tuleb kindlasti kontrollida, kas hinnapakkumine sisaldab ka juurdepääse (katuseluugid, redelid, käigusillad) korstnate juurde, mida nõuab Päästeamet. Lisaks on nõutud lumetõkked kohtades, kus inimesed igapäevaselt räästa all liiguvad. Samuti on maja tervise seisukohalt ülioluline kvaliteetne vihmaveesüsteem ning sadevete hoonest eemalejuhtimine.

8) Ei uurita kohalikust omavalitsusest, kas plaanitav tegevus nõuab ka ehitusteatist või ehitusluba. Omavalitsusega tuleks enne ehitustööde algust kindlasti ühendust võtta, et vältida hilisemaid juriidilisi pahandusi. Kui katusele on plaan lisada juurdeehitisi või muuta selle kuju, on kindlasti  vajalik koostada uus projekt. 

9) Ei tehta katusele regulaarset kontrolli. Isegi siis, kui otseselt midagi kaevata ei ole, tasub vähemalt kaks korda aastas nii katusele väljapoolt kui ka lagedele toas pilk peale visata. Seda tuleks teha kevadel kohe pärast lume sulamist, sügisel pärast lehtede langemist ning siis, kui katus võis tormi või lumekoristuse tõttu viga saada. Katuselt ja vihmaveerennidest tuleb eemaldada okkad, lehed, oksad ning muu praht, mis tekitavad sageli kahjustusi, ummistusi ja vee liikumist soovimatus suunas. Kivikatuse puhul tuleks vaadata, kas kõik kivid ja tihendid on oma kohal ning kontrollida eraldi katuseharja, räästaid, neelusid ja läbiviike.