Pööning kui eluruum - muuda katusealune hubaseks pesaks

Pööning meenub paljudele kui pime, külm ja tolmune katusealune, kuhu ehk jõuluehteid ja muud kila-kola hoiule viia. Sageli seisavad need ruumid aga täiesti kasutamata pindadena, sest neis ei nähta oma kaldlagede tõttu potentsiaali. Vanemate majade puhul on probleemiks ka pööningu temperatuuri reguleerimine - omaaegne ehitusmaterjalide kvaliteet ja kättesaadavus ning ka ehitustehnilised teadmised seadsid katuse soojustamisele piirangud, mistõttu on katusealused talvel külmad, suvel aga talumatult kuumad. 

Seoses kasvavate kinnisvarahindadega on aga hoone iga ruutmeeter muutunud erakordselt väärtuslikuks ning pööningu potentsiaali on järjest enam ära hakatud kasutama. Arenenud ehitustehniliste teadmiste ning -materjalide abil on võimalik muuta katusealune pind hubaseks eluruumiks. Vaja on vaid nutikat planeerimist ja funktsionaalseid lahendusi. Järgnevalt räägimegi lähemalt, mida pööningu väljaehitamise juures arvestada.

Pööningu väljaehitus - millest alustada

Pööningu potentsiaali hinnates tuleb arvestada mitmeid faktoreid, mis annavad aimu ehitustööde mahust ning ka tulevase ruumi kasutusvõimalustest.

1. Kas katusealuse väljaehitamine toimub katusetööde raames? Pööningu väljaehitus katuse renoveerimise käigus on kindlasti optimaalseim lahendus, kuna kõik vajalikud tööd saavad tehtud korraga, vältides hilisemat tüütut ja kulukat ümbertegemist. Näiteks erinevad katuse läbiviigud kaablite ja ventilatsiooni tarbeks, aga ka katuseakende paigaldus või vintskapi ehitus on mõistlik läbi mõelda ja teostada katusetööde raames. 

2. Kas katusealune on soojustatud või soojustamata? Kui katusealune on soojustatud, on sinna eluruumi rajamine mõnevõrra lihtsam. Siiski tuleb lasta spetsialistil üle vaadata, et nii katuse aluskate, soojustus kui ka ventilatsioon vastaksid tänapäevastele standarditele ning võimaldaksid pööningu eluruumina kasutamist nii, et tagatud oleks tervislik elukeskkond. Kui katusealune on soojustamata, on väga suur tõenäosus, et paigaldatud pole ka aluskatet. Sellisel juhul tekib väljaehitusel vajadus ka täiendavateks katusetöödeks. 

3. Lae kõrgus ja põrandapinna suurus - need määravad, mis otstarbel on võimalik pööningut kasutada. Kui katusealune on suures osas väga madal ja ka põrandapinda napib, sobib see pigem magamisruumiks või laste mängutoaks. Kui aga suur osa ruumist on üle 2 m kõrge, saab pööningule rajada mis tahes ruumi, olgu see siis vannituba, magamistoad või lausa eraldi katusekorter. 

4. Vahelae kandevõime - kui pööning ei ole planeeritud eluruumiks, ei pruugi vahelae kandevõime olla vastavuses igapäevase kasutuse normidega. Tuleb kindlaks teha, kas põrand vajab täiendavat toestust ning ära ei tohi unustada ka heliisolatsiooni. 

Pööningu väljakutsed

Pööningu kasutamisel eluruumina on loomulikult mitmeid väljakutseid, aga leidliku planeerimise ja ehitustehniliste täiendustega on võimalik kõiki kitsaskohti lahendada. 

1. Kaldlaed - üks suuremaid kitsendusi nii mööbli valikul kui ruumi kasutusel on pööningu kaldus laed. Eritellimusmööbel ning nutikas ruumiplaan võimaldavad aga selle mure üsnagi hõlpsalt lahendada. Kui kaldlae madalaim punkt on ca 90 cm kõrgusel, on sinna võimalik paigutada standardmõõdus köögikappe, laudasid, kummuteid. Kui aga ruum on madalam, saab viilualusesse seada näiteks magamisasemed või mõnusa lugemisnurga. Täiendavaks lahenduseks on vintskappide ehitus - need katusest väljaulatuvad osad lisavad vajalikesse kohtadesse kõrgust ning ka valgust. 

2. Valgus - pööningud on enamasti pimedad ruumid. Hea valguslahenduse korral ning juhul, kui ruumi plaanitakse kasutada magamistoana, ei pruugi see iseenesest suureks takistuseks olla. Siiski, enamasti soovitakse eluruumi ka naturaalset valgust, mistõttu on katusealuse väljaehituse osaks ka akende lisamine. Kui otsaseinad võimaldavad, saab suured aknad paigutada sinna, kuid levinud lahenduseks on katuseaknad, mis toovad kitsasse ruumi rohkelt valgust ja avarust. Aknad aitavad ka ruume ventileerida. 

3. Kütmine ja jahutamine - pööningu eluruumiks muutmisel tuleb mõelda ka temperatuuri reguleerimise võimalustele. Rääkides kütmisest, on üheks plussiks on sooja õhu naturaalne liikumine kõrgemale, mistõttu on võimalik õhuavade kaudu ära kasutada alumiste ruumide soojendatud õhku. Võimalusel tuleks olemasolevat küttesüsteemi ka katusealustesse ruumidesse laiendada, alternatiiviks on ka kohtkütte lahendused. Keerulisemaks võib aga osutuda pööningu jahutamine suvekuudel. Siin aitavad mõõdukalt kaasa nii korralik isolatsioon kui kvaliteetsed aknakatted, aga tihti tuleb kasutusele võtta ka kliimaseade.

4. Ventilatsioon - katusealused ruumid kipuvad muutuma umbseks, mistõttu on nii hoone kui inimeste tervise huvides tagada seal hea ventilatsioon. Katuse renoveerimise käigus saab ventilatsiooni tagada erinevate katuse tuulutuse lahendustega, kuid lisaks sellele ka läbi seinte viidavate ventilatsiooniavade ning katuseakende abil. 

5. Trepp - ligipääs pööningule eeldab muudatusi ka alumiste korruste ruumiplaanis. Variantideks on nii täismõõdus trepid kui minimalistlikumad redel-tüüpi lahendused - otsuse tegemisel peaks mõtlema nii pööningu funktsioonidele kui alumise korruse ruumipiirangutele. Kui katusealune on kasutusel vaid magamisasemena, võib redel olla piisavaks lahenduseks, kuid kui liikumist pööningu ja alumise korruse vahel on rohkem, siis peab leidma sobiva trepi. Õnneks on täna võimalik leida väga erinevaid võimalusi - nii industriaalses stiilis avatud trepid kui massiivsed puittrepid. 

6. Heliisolatsioon - üks faktor, millele tihti mõelda ei osata, on pööningul asuvate eluruumidega kaasnev müra - nii sammud, põranda krigin kui muud olmehelid pea kohal võivad alumisel korrusel viibijaid kiiresti häirima hakata. Seetõttu on vaja juba ehitamise käigus mõelda heliisolatsiooni tagamisele - seda aitavad saavutada nii spetsiaalsed isolatsioonimaterjalid kui ka piisava tihedusega põrandakatte materjal. 

Inspiratsiooni pööningu kasutamiseks

Kui pööningul on piisavalt ruumi, saab katusealuse korruse võtta kasutusele stuudiokorterina, mahutades sinna nii köögi, vannitoa kui ka elutoa. Siin näited nii modernsest kui maalähedases stiilis eluruumidest.

Modernne katusekorter. Foto: Alan Albegov

Rustikaalne katusekorter. Foto: Andrea Davis

Ka madalad viilualused pole tingimata takistuseks, kui ruumi leidlikult kasutada. Näiteks saab sinna paigutada vanni, muutes pööninguruumi tõeliseks koduspaaks. 

Katusealune vannituba. Foto: Max Vakhtbovycn

Mõnus ja hubane magamisase on võimalik mahutada ka väikesesse pööningunurka. Loobudes voodist ja seades madratsi otse põrandale, on võimalik ka madalat katusealust ruumi otstarbekalt kasutada.

Katusealune magamistuba. Foto: Rachel Claire

Tõenäoliselt levinuimaks pööninguruumide kasutusviisiks on lastetoad. Sellisel moel saab ka madalamaid ruume aastaid kasutada.

Katusealune lastetuba. Foto: Ksenia Chernaya

Kokkuvõtteks: pööning on kuldaväärt lisapind

Pööningu muutmine eluruumiks lisab hoonele kasulikku pinda ning võimaldab ka kinnisvara väärtust kasvatada. Lisaks sellele on katusealuse väljaehitamine kasulik kogu maja soojapidavusele ning efektiivsusele. Kuna pööningu kasutuselevõtt eeldab korralikku katuse soojustust, mõjutab see positiivselt terve maja soojapidavust. Samuti võimaldavad katusealused ruumid allkorrusel soojaks köetud õhku tõhusamalt ära kasutada.

Kui planeerid katuse renoveerimist, pea kindlasti nõu meie ekspertidega, kes oskavad nõu anda nii katuse soojustuse, tuulutuse kui muude katusealaste küsimuste osas.